Küberünnak & Karmo - Keha sõnad

Lada

Mu jalalabadel on külm, ema seda mul ei taipa.
Pean panema siin majas ise asjad paika.
Varbad külmad, paljas põrand, radikad ei aita.
Mul oleks lihtsalt vaja ühte korralikku vaipa
Ema käes on võim, küsisin, et kas ma võin
tuua vaiba koju. Võin, kuna klimbisupi ära sõin.
Siis korra majja lõin, uhke vaiba kõju tõin, 
mõni sekund hiljem silme eest mul mustaks lõi.

Siis peale tuli haip (haip),
kui silmasin ma seda, et mu vaiba sees on laip - vait
kodaniku raip. Paik parem kui varem, kuna nüüd tal puudub taip.
Raisk, mida ma nüüd teen? Mul absoluutselt puudub vaist.
Ta on rõveda pastiga, hapupiimamaskiga.
Toodi siia kastis, ta lamab maas, ei pinguta lihaseid.
Üpris vastik ja üldsegi ei liiguta, ei pilguta, ei vingu ta,
keha ta ka ei ringuta.
Mis edasi? Kas appi tuleb kedagi?
Vaibaaidast laiba omale ma koju vedasin.
Nüüd leban siin, ei aita viin, ei nikotiin.
Kuhu kohta vaiba viin? See liiga rängalt haiseb siin.

Laiba, laiba hais
Laiba, laiba, laiba hais
Vaibaaida laias aias laip vaiba sisse sai
Laiba, laiba hais
Laiba, laiba, laiba hais
Hetkel detsember, viimati see hingas mais
Laiba, laiba hais
Laiba, laiba, laiba hais
Mitu pauku, mitu auku, kuule kehas tosinaid
Laiba, laiba hais
Laiba, laiba, laiba hais
Ei oleks kasti avanud, kui oleks teadnud seda vaid

Heroiin, kokaiin põues. Kehal lasketiir, tulirelvaks MP5.
Kiire surm, puudus piin. Mendibuss mind ära viis, 
laipa ootab ekspertiis, kuid mis siis,
karistus on tingimisi niikuinii.

Tagasi saadeti mind koju. Välja ennast magasin.
põski mööda pisarad mul alla sadasid.
Hoidsin peos külmetavaid jalalabasid. Vagasi lamasin, 
haiged mõtteid aju rabasid.
Lubati mul viimsed asjad lõpetada siin.
Panin kokku värisedes oma pagasi.
Laibal auke kehas kõriaugust nabani.
Sinine mees mu taga oli nagu saba siis.
Ei tohtind ise ette võtta mingeid radasid,
lausuda ei saanud isegi ma agasid.
Nautida sain viimseid tunde vabasid - 
valel ajal valest kohast vale mehe tabasid

Laiba, laiba hais
Laiba, laiba, laiba hais
Vaibaaida laias aias laip vaiba sisse sai
Laiba, laiba hais
Laiba, laiba, laiba hais
Hetkel detsember, viimati see hingas mais
Laiba, laiba hais
Laiba, laiba, laiba hais
Mitu pauku, mitu auku, kuule kehas tosinaid
Laiba, laiba hais
Laiba, laiba, laiba hais
Ei oleks kasti avanud, kui oleks teadnud seda vaid

Härra Seadus mulle ütles, et mul on nüüd sitad lood.
"Võta paber, pane kirja. Kõige tähtsam välja too."
Võtsin kätte sulepea, kirjutasin talle loo.
Ma kirjutasin sinna, et mu mõttesoon loob hooga,
lool on voolav voog ja nivoo toonil võimas nagu
kõike läbiv nool. Pool aju mu troon on,
teine pool mu kroon on. Sõnad, toon omamoodi -
elukool on selle looja. Sooja ega külma minu jutust polnud kellelgi,
sest vaibas laibaga ei olnud jutus pistmist millelgi.
Vanglasse saabus kinnipeetav taas uus.
Taandus raas õnne, naer suul. Vaegus on õnne järgi mul.
Ja kas üldse üles voolitav mu elu on?
Kas leidub aktsepteeritav metoodika?
Halvas konditsioonis, vales loodis, vale koodiga
longin ma. Vangla avarustes tutvun kongiga.

Oi, tere kong!
Kuidas sul läinud on?
Aga kuidas sul läheb?
Okei!

Laiba, laiba hais
Laiba, laiba, laiba hais
Vaibaaida laias aias laip vaiba sisse sai
Laiba, laiba hais
Laiba, laiba, laiba hais
Hetkel detsember, viimati see hingas mais
Laiba, laiba hais
Laiba, laiba, laiba hais
Mitu pauku, mitu auku, kuule kehas tosinaid
Laiba, laiba hais
Laiba, laiba, laiba hais
Tobe lugu küll, kuid laibast lahti lõpuks sain