Koit Toome - Nädalalõpp (Tujurikkuja edit) sõnad

Mul seljas väike pintsak,

ja kole lips on ees.

Üks prillidega tibi käe paneb õlale.

Kohvi joomist teesklen,

sest sõnad pole peas.

Pole väga hullu, sest laul on fono peal.

See kontor ei olegi kontor, kas tead?

Miks tukkuma pean, tegelt ma ei tea.

Rezissöör käsib ja nii ma ka teen.

Nii tõsiselt võetav on see.

Nüüd olen teises kohas,

tšikk on aegluubis, ma lihtsalt cool.

Kolm neiut õlut joovad,

nii pimedas teha neil polegi muud.

Siin prillidega üldse ei näe,

ja sponsor klipist välja juba ei jää!

Kes see nüüd on, ei tea,

sest ma ju ei näe.

Ja lihtsalt paaniliselt õõtsun

kõigest väest.

ooooo, jeeejeee...

Jälle sama sara,

ja miks prahti täis on pea?

Need daamid tööst kontoris

küll palju vist ei tea...

Miks nõnda siivutult

nad minu ümber tantsivad?

Ma palun mind koos nendega

mitte filmida!

Olukord muutub nüüd tõsisemaks,

sest kätte jõuab jälle refrään.

Pigistan tundeid, nii et rebeneb maks,

sinna urkasse jällegi läen.

Ma ausalt enam ei jaksa,

vahepeal näitab üht purjus naist.

Ma käega veidralt rapsan,

kuid kahjuks ei tabanud kedagi, raisk.

See stseen siin lausa januneb

koreograafi järele.

Kõik täitsa umbes vehkleme,

kuid õnneks kaamera pole fookuses.

Nüüd tuleb käike muutus!

Mu hääl on sefilt kajas.

Ja veel üks kord ma laulan.

(veel üks kord ma laulan)

Kuid tulemas pole enam miskit uut.

Need samad näod mis enne.

(ma ennast juba kordan)

Ja täpselt seesama rahvast täis kuut.

See laul peaks kohe lõppema.

Ma tänan teid kuulamast.

Kuid tahaks väga loota,

et seda videot kuskil ei näidata.